Neurograafika (või neurograamika) on loov ja terapeutiline joonistamismeetod, mis aitab inimesel muuta oma sisemisi seisundeid ja mõttemustreid läbi lihtsate joonte ja kujundite. Selle töötas välja vene psühholoog ja kunstnik Pavel Piskarev umbes 2014. aastal.
Meetodi põhimõte on, et joonistades teatud viisil, aktiveerime aju erinevaid piirkondi ja loome uusi närviühendusi („neuroseid teid“), mis aitavad muuta meie mõtlemist, tundeid ja käitumist.
Põhiidee:
Paber on sinu teadvus.
Joon on sinu mõte.
Kui hakkad joonistama ja ühendama jooni uutel viisidel, muudad sa ka oma sisemist struktuuri — justkui kirjutaksid oma ajju uue „programmi“.
Tüüpiline protsess:
Valitakse teema (nt ärevus, eesmärk, suhteharmoonia, küllus).
Hakatakse joonistama nn neurojooni – pehmeid, looklevaid jooni, mis ei kordu ja ei ole sirged.
Lõikumiskohtades jooni ümardatakse, et luua voolavust ja harmooniat (see sümboliseerib sisemist leppimist ja tasakaalu).
Lisatakse värve ja kujundeid, et tugevdada uut seisundit.
Tulemus on sageli abstraktne, aga visuaalselt ilus, ja inimene kogeb rahunemist, selgust või uut taipamist.
Mida see annab:
aitab vähendada stressi ja ärevust
toetab enesearengut ja intuitsiooni
aitab lahendada sisemisi konflikte
parandab loovust ja eneseväljendust
See ei ole kunstilooming klassikalises mõttes ega vaja joonistusoskust – pigem on see visuaalne meditatsioon ja eneseregulatsiooni tööriist.